//jalutuskäik rongijaamast läbi metsa ööbimispaika.

See oli hea idee pärast 5-tunnist rongireisi. Õues oli veel valge ja õhtu oli soe. Eile veel kaalusin, kas oleks aeg endale kohver muretseda ja aitab küll seljakottide selga vinnamisest. Aga täna rõõmustasin, et kott oli seljas mitte rattail järel lohisemas. Peatuskohta jõudsin aga üsna pimedas. Sain kätte oma võtme ja… avastasin, et mul on terve majake! Ja veel selline, et magamistuba on teisel korrusel ja vaid õues olevast trepist saab sinna. Lugesin maja kasutusjuhendit ja sain teada, et maja tuleb kasutada “nagu enda oma” ja tekkide-patjade kaasa võtmine randa on keelatud. Järeldasin sellest, et madratsi elutoa diivanile toomine peaks olema seega täiesti lubatud. Seadin end mõnusalt sisse nüüd ja sorteerisin ära terve augustikuu pildid Adele muusika seltsis. Õues on aga pime ja siin tajub seda vaikust ja rahu keha ilmselt väga kergelt. Uni tuleb varakult..

Nädal täis reisimist ja ümberlülitamisi on alanud. Ja nii sai, et eile saatis A mind ühe suure kallistusega rongi peale, et kodu hoida kuniks ma tagasi jõuan. Ausalt, see kodust ära olemine on nüüd hoopis teise dimensiooni saanud, kui A sinna viimaks sisse kolis. 
Rong viis mind aga hilisõhtuks pealinna, et tuttava juures kommi süüa, tema küllatulnud sugulastele Stockholmi näpunäiteid jagada ja oma madrats täis puhuda - peavarju sain, aga voodikohad olid täis. Jah, selts maksaks ju hotelliöö ka kinni, aga minu meelest on palju toredam sõpradel külas käia. Pealegi oli see esimene öö tollel matkamadratsil, mis meile muretsesin ja täitsa mõnus oli. 
Täna hommikul viis tee mind Karolinskasse või siis KI-sse nagu siin pigem öeldakse. Ärkasin enne äratuskella ja pakkisin end vaikselt kokku. Turistitajad keerasid alles külge (nautides ööund pärast ööd bussis ja enne järgnevat ööd bussis) ja mina jätsin võõrustajaga selleks korraks hüvasti. Tudengite- ja ehituse möllus leidsin ühe vaikse kohviku, kus suurlinnalikult hommikust süüa. Hommik oli soe, mõnus ja päikseline. 
Koosolek oli täitsa tore ja uusi ülesandeid, mida lahendada sai küllaga. Samas on aga seltsitöö inspireeriv ja mingi aeg soovin sellest veel osa saada. 
Pärast koosolekut jalutasin veidi päikselises linnas, kiikasin mõnda väiksemasse disainipoodi ja kogusin suurlinna inspiratsiooni. Valgusfoori taga rohelist tuld oodates märkasin kaht vankritega ema jutustamas, lapsekesed oma pilguga ringi uudistamas. Tajusin kuivõrd kõrge on see müranivoo ja kahtlesin, et see hea on, pigem väsitav. Ja viimasel ajal on sattunud nii, et pealinna aeg-ajalt asja on ning olen rahul, et ise väikelinnaa elan. 
Peagi oli aeg aga rongijaama suunduda ja parasjagu siis märkasin üht pelmeenikohvikut. Raske oli vastu panna. Ostsin ühe lõunapaki kaasa ja tõttasin rongile. Tõesti maitsvad olid!
Üllataval kombel on Göteburgi sõitev rong hoopis vanamoodsem kui Sundsvalli. Aga vaikne on vaikses vagunis ikka ja olen tublisti kursusematerjali lugenud. Ümberlülitumine 3-päevasele intensiivsele kursusele Ängelholmis on seega edukalt alanud.

Nädal täis reisimist ja ümberlülitamisi on alanud. Ja nii sai, et eile saatis A mind ühe suure kallistusega rongi peale, et kodu hoida kuniks ma tagasi jõuan. Ausalt, see kodust ära olemine on nüüd hoopis teise dimensiooni saanud, kui A sinna viimaks sisse kolis.
Rong viis mind aga hilisõhtuks pealinna, et tuttava juures kommi süüa, tema küllatulnud sugulastele Stockholmi näpunäiteid jagada ja oma madrats täis puhuda - peavarju sain, aga voodikohad olid täis. Jah, selts maksaks ju hotelliöö ka kinni, aga minu meelest on palju toredam sõpradel külas käia. Pealegi oli see esimene öö tollel matkamadratsil, mis meile muretsesin ja täitsa mõnus oli.
Täna hommikul viis tee mind Karolinskasse või siis KI-sse nagu siin pigem öeldakse. Ärkasin enne äratuskella ja pakkisin end vaikselt kokku. Turistitajad keerasid alles külge (nautides ööund pärast ööd bussis ja enne järgnevat ööd bussis) ja mina jätsin võõrustajaga selleks korraks hüvasti. Tudengite- ja ehituse möllus leidsin ühe vaikse kohviku, kus suurlinnalikult hommikust süüa. Hommik oli soe, mõnus ja päikseline.
Koosolek oli täitsa tore ja uusi ülesandeid, mida lahendada sai küllaga. Samas on aga seltsitöö inspireeriv ja mingi aeg soovin sellest veel osa saada.
Pärast koosolekut jalutasin veidi päikselises linnas, kiikasin mõnda väiksemasse disainipoodi ja kogusin suurlinna inspiratsiooni. Valgusfoori taga rohelist tuld oodates märkasin kaht vankritega ema jutustamas, lapsekesed oma pilguga ringi uudistamas. Tajusin kuivõrd kõrge on see müranivoo ja kahtlesin, et see hea on, pigem väsitav. Ja viimasel ajal on sattunud nii, et pealinna aeg-ajalt asja on ning olen rahul, et ise väikelinnaa elan.
Peagi oli aeg aga rongijaama suunduda ja parasjagu siis märkasin üht pelmeenikohvikut. Raske oli vastu panna. Ostsin ühe lõunapaki kaasa ja tõttasin rongile. Tõesti maitsvad olid!
Üllataval kombel on Göteburgi sõitev rong hoopis vanamoodsem kui Sundsvalli. Aga vaikne on vaikses vagunis ikka ja olen tublisti kursusematerjali lugenud. Ümberlülitumine 3-päevasele intensiivsele kursusele Ängelholmis on seega edukalt alanud.

Found some lingonberries!

Found some lingonberries!

på/i Vättaberget

på/i Vättaberget

Ericastiftelsen saab tänavu 80. aastaseks ja näeb tõepoolest igati väärikas välja. Antud majas on nad asunud 50ndatest ja õhkkond on tõesti mõnus. Maja asub aristokrastlikus Vasastanis, naabriks peened poed ja saatkonnad. Sisse astudes märkad koridoride kitsust ja krägisevaid põrandaid. Pildil on kursusejuhendaja ja vanemarsti kabinet. Mulle meeldib see stiil. Mulle meeldib, et arvuti puudub. Mulle meeldib, et tooli seinatorl on pleed. 
//esimene kursusepäev oli inspireeriv ja pani mõtlema. Päeva lõpetuseks pani ka kirjutama ja nõnda vabalt polnud ammu kirjutanud. Loodan, et kirjutised täidavad seatud eesmärke ja on arusaadavas rootsi keeles. Nüüd aga magama, et järgmisele päevale vastu minekuks oleks pea veidi selgem.

Ericastiftelsen saab tänavu 80. aastaseks ja näeb tõepoolest igati väärikas välja. Antud majas on nad asunud 50ndatest ja õhkkond on tõesti mõnus. Maja asub aristokrastlikus Vasastanis, naabriks peened poed ja saatkonnad. Sisse astudes märkad koridoride kitsust ja krägisevaid põrandaid. Pildil on kursusejuhendaja ja vanemarsti kabinet. Mulle meeldib see stiil. Mulle meeldib, et arvuti puudub. Mulle meeldib, et tooli seinatorl on pleed.
//esimene kursusepäev oli inspireeriv ja pani mõtlema. Päeva lõpetuseks pani ka kirjutama ja nõnda vabalt polnud ammu kirjutanud. Loodan, et kirjutised täidavad seatud eesmärke ja on arusaadavas rootsi keeles. Nüüd aga magama, et järgmisele päevale vastu minekuks oleks pea veidi selgem.

On raske jääda tundetuks kui üks selline vahva sell püüab su tähelepanu. Aga see ema suutis ja vaat’ mis juhtus. Ah, lapsed on imelised!

Industrial lunch (på/i Snickarbacken 7)
Naudin kursust pealinnas ja lõunat sõime vahvas industriaalses restos. Toit oli omamoodi ja atmosfäär mõnus.

Industrial lunch (på/i Snickarbacken 7)

Naudin kursust pealinnas ja lõunat sõime vahvas industriaalses restos. Toit oli omamoodi ja atmosfäär mõnus.
Course in developmental psychology in pretty surroundings (på/i Ericastiftelsen)

Course in developmental psychology in pretty surroundings (på/i Ericastiftelsen)

First fine orienteerings steps!

First fine orienteerings steps!

Couldn’t be more pastel-coloured! (på/i Restaurang & Café Piren)

Couldn’t be more pastel-coloured! (på/i Restaurang & Café Piren)

Surströmming’s party. I wouldn’t say it was delicious but much better than I expected! (på/i Hartungsviken, Alnö)
Ja ka mina proovisin nüüd järgi tolle kurikuulsa surströmmingu. Tegemist siis pm mädaräimega purgis ja kuulus oma lõhna poolest. See on vana viis kala hoidistamiseks ja veidi selgusetuks jääb, kuidas need esimesed inimesed seda süüa julgesid, sest lõhn on tõepoolest hoiatav. 
Mina sõin seda aga maalilises paigas ja toredas seltskonnas. Eelnevalt olin mõistma saanud, et selle kalaga on inimestel suht love it or hate it suhe. Ja nii oligi, et ka meie lauas oli ühes otsas nö vähiseltskond, kes oli surströmmingut maitsenud ja järelduse teinud, et nemad selle söömist ei naudi. 
Mina pole ka vähke söönud, aga seekord istusin surströmmingu lauas. Oli üllatunud, et lõhn ei haaranudki kogu küla enda alla külla aga kaunis ebameeldiv. Sõin siis kaks võileiba rohke lisandiga kalale: kartuli, sibula, hapukoorega. Ma ei saanud väga suurt maitseelamust kalast ja võin vabalt ta edaspidi proovimata jätta või uuesti proovida. Veidi mõistmatuks jäi, et kas tõesti mõnele see saab nõnda meelt mööda olla või on nad lihtsalt nõnda vaprad, et suudavad seda süüa ja siis väidavad, et see on lihtsalt nii maitsev!

Surströmming’s party. I wouldn’t say it was delicious but much better than I expected! (på/i Hartungsviken, Alnö)

Ja ka mina proovisin nüüd järgi tolle kurikuulsa surströmmingu. Tegemist siis pm mädaräimega purgis ja kuulus oma lõhna poolest. See on vana viis kala hoidistamiseks ja veidi selgusetuks jääb, kuidas need esimesed inimesed seda süüa julgesid, sest lõhn on tõepoolest hoiatav. Mina sõin seda aga maalilises paigas ja toredas seltskonnas. Eelnevalt olin mõistma saanud, et selle kalaga on inimestel suht love it or hate it suhe. Ja nii oligi, et ka meie lauas oli ühes otsas nö vähiseltskond, kes oli surströmmingut maitsenud ja järelduse teinud, et nemad selle söömist ei naudi. Mina pole ka vähke söönud, aga seekord istusin surströmmingu lauas. Oli üllatunud, et lõhn ei haaranudki kogu küla enda alla külla aga kaunis ebameeldiv. Sõin siis kaks võileiba rohke lisandiga kalale: kartuli, sibula, hapukoorega. Ma ei saanud väga suurt maitseelamust kalast ja võin vabalt ta edaspidi proovimata jätta või uuesti proovida. Veidi mõistmatuks jäi, et kas tõesti mõnele see saab nõnda meelt mööda olla või on nad lihtsalt nõnda vaprad, et suudavad seda süüa ja siis väidavad, et see on lihtsalt nii maitsev!
Message from the former apartment tenant.  (på/i Repslagarevägen)

Message from the former apartment tenant. (på/i Repslagarevägen)

Slå mig hårt i ansiktet så får jag känna att jag lever,
Skjut mig här och nu för nu kan jag dö,
Slå mig hårt i ansiktet så får jag känna att jag lever,
Skjut mig här och nu för nu kan jag dö,
Du får göra vad du vill,
Får göra allt och lite till,
Du får göra vad du vill med mig ikväll. 

//”Slå mig hårt i ansiktet” by Thomas Stenström
- tõeline suvelugu mida valjult kaasa lauldes kulgeb ka viimane tund autosõitu lõbusalt. 
Pildile seletuseks, et laulu pealkiri tähendab: löö mind kõvasti vastu nägu.

Slå mig hårt i ansiktet så får jag känna att jag lever,
Skjut mig här och nu för nu kan jag dö,
Slå mig hårt i ansiktet så får jag känna att jag lever,
Skjut mig här och nu för nu kan jag dö,
Du får göra vad du vill,
Får göra allt och lite till,
Du får göra vad du vill med mig ikväll.

//”Slå mig hårt i ansiktet” by Thomas Stenström
- tõeline suvelugu mida valjult kaasa lauldes kulgeb ka viimane tund autosõitu lõbusalt.
Pildile seletuseks, et laulu pealkiri tähendab: löö mind kõvasti vastu nägu.

På vägen // on our way.
Ja mina lappan sisutusajakirja. Sai niimoodi, et suurem osa A mööblit võtsime kaasa. Plaan aga neid veidi hooldada ja sättida. Minus on see sisemine võitlus, et tahaks kõike kasutada sedavõrd kaua kui võimalik ja samas soovin, et kodu oleks harmooniline ja heade panipaikadega. Täna ei saanud võimalust kasutamata jätta kui paar asja siiski prügimäele/taaskasutuskeskusse viidi. Tahtsin näha seda tarbimisühiskonna tagahoovi. Ausalt, palju kergema meelega võtsin seda kui A asjadest pea kastiauto täis sai.

På vägen // on our way.

Ja mina lappan sisutusajakirja. Sai niimoodi, et suurem osa A mööblit võtsime kaasa. Plaan aga neid veidi hooldada ja sättida. Minus on see sisemine võitlus, et tahaks kõike kasutada sedavõrd kaua kui võimalik ja samas soovin, et kodu oleks harmooniline ja heade panipaikadega. Täna ei saanud võimalust kasutamata jätta kui paar asja siiski prügimäele/taaskasutuskeskusse viidi. Tahtsin näha seda tarbimisühiskonna tagahoovi. Ausalt, palju kergema meelega võtsin seda kui A asjadest pea kastiauto täis sai.