Pilte hommikuselt jooksutuurilt.
Nüüd hotellis hommikust söömas. Kõrvallaua seltskond räägib uurimusest, kus söödud shokolaadi hulk ja Nobeli auhindade saamine on positiivses korrelatsioonis. Nüüd aga erialast tarkust omandama konverentsile!

Puhkusepäevamõnud. Esimese hooga eksisin raudteejaama taga olevasse modernsesse elamurajooni ära. Olin sõbralt kuulnud, et siin on mingi tore roheline pood. Ja nõnda ka oli. Asus teine turning torso kõrval - seega väga lihtsalt leitav. Tegemist on nimelt ühe Skandinasvia kõrgeima hoonega. Pood oli suur, pea nagu üks turuhoone ja müüs suuremalt jaokt ekokaupa. Teevalik oli pööraselt suur, aga õnneks-kahjuks reisin käsipagasiga siit ära. Uudistasin tükk aega lihtsalt ringi ja üht-teist snäkki valisin ka. Olin just hommikul rongis südant valutanud maailma murede pärast ja sellest kuidas ikka tahaks tegelsa millegagi, mis maailma jätkusuutlikumaks aitaks jõudes lõpuks järeldusele, et kui ka midagi suurt korda saata ei suuda, siis vähemalt mitte väga suurt jalajälge jätta. Poes pakuti süüa ka. Olin esimene, kes täna lõunat küsis. Olin selleks kohvikuletitagant üht toredat müüjat kõnetanud. Ta katkestas võileivateo, et mind käekõrval tutvustada salatiletile, surus salatikausi kätte ning viipas letile, kust päevarooga sai. “Tavaliselt makstakse esmalt kohvikuletis aga sa söö rahus ja tule maksa pärast”. Kohmetuna tõstsin kaussi meelepärast ja võtsin vastu taldrikutäie tshillipada. Seda toitu nautides tänasin, et olin just sinna sattunud. Kogu olemine oli seal nõnda värske ja sõbralik. Mõelda, et midagi sellist oleks Sundsvallis!
Ja mudagi on siin linnas veel, mida meil ei ole - avatud mere äär. Ja nõnda seadsingi sammud siia pärast paaritunnist poes käiku. Ah!

Modern living #vscocam (på/i Bo01 Malmö)

Modern living #vscocam (på/i Bo01 Malmö)

Tags: vscocam

Varahommikune rongisõit Malmösse. Täna on päev vaid iseendale. See igati oluline paus. Jätsin suurema osa Eestist kaasa võetust A juurde ja pakkisin ühes vaid selle kõige pakilisema. Ilm on ilus ja plaan on linna peal ringi vaadata, miskit head süüa ja omajagu lugeda. Homme ju juba taas asjalik konverentsil.

Varahommikune rongisõit Malmösse. Täna on päev vaid iseendale. See igati oluline paus. Jätsin suurema osa Eestist kaasa võetust A juurde ja pakkisin ühes vaid selle kõige pakilisema. Ilm on ilus ja plaan on linna peal ringi vaadata, miskit head süüa ja omajagu lugeda. Homme ju juba taas asjalik konverentsil.

Kodune Eesti ehk kommentaariks piltidele

Ilm oli Eestis suvine ja sõpru kohtas nii mõndagi. Kodu on mul praegu A-ga siin Rootsis aga Eestis on alati kodune. Vanemate kodu uksed on ju alati avatud ja seal on mõnus. Minu vana tuba on pea muutumatul kujul säilinud kuigi ma seda justkui lakkamatult 20 kg kaupa siia tassiks. Sõbrad armsad teavad teed samuti sinna ja minu puhkus algaski meile süüa vaaritades. Kui lauake end katnud oli, siis täitus kodu ka sõpradega. Imelised hetked! Sai nauditud ja räägitud ja veel hommikuni tantsitudki.
Järgnes jõudehommik päikese käes ja muud sünnipäevade/kodude tähistamised. Aga pühapäeva alustasin varakult, sest kui ikka üle pika aja Eestisse saab, siis tahan ju jõuda-teha-näha. Jõudsin linna, et üheskoos nautida jazzkaare 25ndat sünnipäeva mere äärsetel kontserditel. Ilm oli järjest soojem ja kogu see sündmus igati õnnestunud. Enne kojuminekut jõudsime veel kinno “Risttuules” vaatama, mis oli suurepärane filmielamus. Ja sellise päeva lõpetuseks oli täitsa mõnus koju õhtust sööma jõuda, et vaikselt nautida pühapäevaõhtut kodus.
Ja kuigi jõudsin omajagu, siis kõik läks kuidagi mõnusas kulgemises, ei mingit rabelemist ega pingutamist. Järgmise sellise korrani!

Eesti piltides.

Ootamas rongi. Tagasi Rootsis pärast eriti mõnusat Eestis käiku.

Ootamas rongi. Tagasi Rootsis pärast eriti mõnusat Eestis käiku.

Lihtne ja geniaalne!

Groovin’ with Tenfold rabbit (på/i Kochi Kohvituba)

Groovin’ with Tenfold rabbit (på/i Kochi Kohvituba)

Suurepärane Suvi. Ja suvi tähendab aega. Ja täna tõesti aeg peatus hommikul. Üks õige laisk sünnipäevapeo järelhommik soojal päikselisel terrassil kohvitassi ja värskelt kingiks saadud raamatuga. 
Kui vanemad kalarurult koju jõudsid siis oli aga aeg hoopis õhukesed riided päevitusriiete vastu vahetada, sest  keskpäevane päike küttis korralikult. Seejärel aga täitsid päeva rattasõit mereäärde koos vanematega ja üks hoopis auväärne 94. sünnipäev ja õhtu veetsin sõbra uues kodus saunatades ja naudiskledes. Mõelda, et kõike seda sai Mähel korda saadetud! That’s my hood! Kerge on siin ikka ööpäevarütm paigast ära lükata, sest nõnda palju toredat tahaks korda saata!

Suurepärane Suvi. Ja suvi tähendab aega. Ja täna tõesti aeg peatus hommikul. Üks õige laisk sünnipäevapeo järelhommik soojal päikselisel terrassil kohvitassi ja värskelt kingiks saadud raamatuga.
Kui vanemad kalarurult koju jõudsid siis oli aga aeg hoopis õhukesed riided päevitusriiete vastu vahetada, sest keskpäevane päike küttis korralikult. Seejärel aga täitsid päeva rattasõit mereäärde koos vanematega ja üks hoopis auväärne 94. sünnipäev ja õhtu veetsin sõbra uues kodus saunatades ja naudiskledes. Mõelda, et kõike seda sai Mähel korda saadetud! That’s my hood! Kerge on siin ikka ööpäevarütm paigast ära lükata, sest nõnda palju toredat tahaks korda saata!

Lõunapaus aias.

Lõunapaus aias.

Glad påsk!

Munadepühas on siin suured pühad - kevade kõrghetk mida tähistatakse rohkelt komme täis papist munadega, mardisandi jooksmisega ja puhkusega, peamiselt suusapuhkusega mägedes. Vabu päevi on üks rohkem kui Eestis - nimelt ka esmaspäev on punane päev. Mina kasutan juhust ja sõidan kodumaale. Pühade eel on kõik kuidagi elevil ja soovivad muudkui “Glad påsk!”
*häid munadepühi! Nii ka lennujaamas. Näib olevat kaunis päev lennuks. Olin seekordnudolnud tähelepanelik reisiettevalmistamisega ja olenamara suht napist rongilt lennukile ümberistumisajast on kõik kulgenud õlitatult - siiski mitte igavalt vaid nauditlevalt. Kodumaa, peagi näeme!

On aega. On aega jõuda rongijaama pool tundi (!) enne rongi lahkumist. Et istuda päikse käes ja vaadata enda ümber. Väikesed lapsed näomaalingutega (rootsi komme nagu meil mardi/kadripäev) matkivad oma vanemaid - käivad uhkelt oma reisikohvritega nagu ema, pehme mänguloom kinnitatud nööriga kohvrile. Tuleb omajagu turistegi, kaameratega ringi uudistamas ja võõramakeelt rääkides. Istun ja see suur reisivaimustus poeb tasapisi minusse. Puhkus!

On aega. On aega jõuda rongijaama pool tundi (!) enne rongi lahkumist. Et istuda päikse käes ja vaadata enda ümber. Väikesed lapsed näomaalingutega (rootsi komme nagu meil mardi/kadripäev) matkivad oma vanemaid - käivad uhkelt oma reisikohvritega nagu ema, pehme mänguloom kinnitatud nööriga kohvrile. Tuleb omajagu turistegi, kaameratega ringi uudistamas ja võõramakeelt rääkides. Istun ja see suur reisivaimustus poeb tasapisi minusse. Puhkus!

Metsakohin koduteel

Keskpäeval juba lahkun töölt. Kõnnin läbi metsa kodu poole ja kuigi on pea tormituul on ütlematult soe! Vastutulojad naeratavad ja mina naeratan vastu. Rõõmus olemiseks ln nõnda palju põhjust!

Kaheksa aasta eest

Möödunud nädal olí üks meeleolukas ja muljeterohke. Ühe nädalaga tegin justkui kogu maailmale ringi peale. Käisin ammuseid radu ja hoopis uusi radu. Kohtusin ammuste teekaaslastega ja veetsin aega kaaslasega, kellega justkui alati oleks koos käinud. Veetsin aega vanematega, kes ei väsi mind üllatamast - iga reis nendega muutub järjest kergemaks, improvisiooniküllasemaks ja -mis-seal-salata- toredamaks. Ja kuigi Håkan on muhe muusik, kes laulab, et olen 16 ja kunagi ei saa sust üle, siis minu südamerahu saabus küll seal Lundi turuhoone prantsuse kohvikus. Olime jalutunud parajalt mööda tänavaid, parke, vaatamisväärsuseid kui istusime maha ühele dringile. Sellest sai õhtusöök, sibulasupi ja mitme-mitme klaasi veiniga. Ei suutnud ka magustoidust ära öelda. Külalised vaheldusid kõrvallaudades kuniks viimaks olime viimastena. Ettekandjad nõnda viisakalt olid juba kogu kassa kokku pannud ja kokad väljateenitud õhtusöögi ära söönud kui meile viimaks väga viisakalt sulgemisest teada anti. Olime käinud juttudega kaugeid ammuseid radu, sekka uuemaidki. Paljud jutud jäid suurema lõputa, sest teine lugu meenus jätkuks. Justkui ammuse sõbraga oleks kohtunud ja see oli hea tunne. Mind hämmastasid mu sõbra kahetsushetked. Kui arve maksmiseks läks, siis nõudis, et õhtusöök tema kulul oleks “sest on mulle selle võlgu”. Protesteerisin, sest ta polnud mulle miskit võlgu. Olime juba ammu tasa. Aga tolle õhtuga liikus veel miski tükk meis paika.